Sunday, 27 November 2016

Krõbedad maguskartulikangid



... ehk bataadifriikad? Küpsetatud bataat? Väga raske on nendele normaalset kõlavat nime eestikeeles leida. Inglise keeles sweet potato fries. Neid küpsetatud friikaid olen valmistanud juba aastaid ja retsepti katsetanud ja täiustanud aegapikku. Eesmärgiks on saada krõbedad friikad ilma fritüürita vaid ahjus küpsetades ja see nõuab veidi mässamist. Bataat ehk maguskartul on väga tervslik tärkliseallikas, sisaldades palju A-vitamiini ja kasulikke kiudaineid. Lisaks sellele on maguskartulis sisalduvad süsivesikud aeglasema imendumisega kui näiteks nisujahust valmistatud pastas. Seetõttu püsib veresuhkrutase ühtlasena ja nälg ei tule ka nii kiiresti painama.

Krõbedate bataadifriikate saamiseks on ülimalt oluline, et ahjuplaadile ei kuhjataks kokku liiga palju friikaid korraga, kõige parem oleks need laduda kõrvuti 0.5 mm vahega. Kui kuhjad liiga palju friikaid ahjuplaadile, ei küpse friikad, vaid hauduvad ja nad jäävad lödid. Teiseks, on oluline, et friikad oleks kõik enam-vähem ühtlase paksusega. Vastasel juhul kõrbevad osad ära samal ajal kui teised on ikka veel pehmed. Kolmandaks, on oluline tärklise lisamine, see aitab bataadil kergemini pruunistuda.

Iga sööja kohta tuleks arvestada üks keskmine bataat. Toorena tundub küll, et saab väga suur kuhi, aga ahjus kuivavad nad päris kokku, nii et lõpuks on pann tühi.

Jagan ka kastmeretsepti, mis sobib ideaalselt bataadifriikate juurde dippimiseks aga ka näiteks hamburgerikastmeks. Kodutehtud burgeriga ma tihi neid friikaid serveeringi.

Kaneel sobib maguskartuli maitsestamiseks ideaalselt, sest bataat on ise ka veidi magus ja kaneel lisab mõnusat vürtsikust juurde. Kes väga vürtsikaid elamusi ei armasta võib cayenni pipra välja jätta, mulle see aga väga meeldib.

Aega kulub: 15 min ettevelamistamiseks+ 40 minutit ahjus

4-le sööjale

Vaja läheb:

4 keskmise suurusega maguskartulit ehk bataati
2 spl maisitärklist
4 spl neutraalse maitsega õli (nt. Külmpressi rapsiõli)
1 tl kaneeli
1 tl suitsutatud paprikapulbrit
0.5 tl Cayenne pipart (soovi korral)
soola, pipart maitse järgi

Kaste
6 spl majoneesi
3 spl ketšupit
1 spl hapukurgivedelikku
1 tl sinepit
0.5 tl sibulapulbrit
0.5 tl suitsupaprika pulbrit
soola, pipart, suhkrut

Tee nii:

Kuumuta ahi 240 kraadini. Kui soovid mitu plaati korraga ahju panna, kasuta pöördõhu reziimi. Koori bataadid ja lõika bataadist umbes 0.5 cm paksused friikartulid. Seda on kõige kergem teha nii, et kõigepealt lõikad bataadi keskelt pooleks. Paned sileda poole lõikelaua peale, lõikad viiludeks ja need viilud omakorda kangideks.
Raputa maisitärklis friikatele ja sega läbi. Sega kokku õli ja maitseained ja kalla segu bataadikangidele. Sega läbi, et need oleks ühtlaselt maitsestatud. Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile nii, et kõik friikad oleks teineteisest eraldatud väikeste vahedega, muidu ei ole võimalik krõbedat tulemust saavutada. Küpseta 20 minutit, keera friikad ringi ja küpseta veel 10-20 minutit sõltuvalt kui paksud friikad lõikasid. Kastme jaoks sega kõik komponendid kokku. Serveeri friikaid kohe koos kastmega.










Saturday, 3 September 2016

Suvikõrvitsa quiche kitsejuustu ja karamelliseeritud sibulaga




Täna jagan teiega quiche retsepti, mida sel suvel päris mitu korda valmistasin. Retseptiidee tuli mulle ühel nädalavahetusel Saaremaal, kui külalisteks olid paar töökaslast, kes liha ei söönud. Quiche on sellisel korral alati hea lahendus, sest täidab hästi kõhtu ja on samas ka natuke pidulikum roog.

Köömned koos rukkijahuga pirukapõhjas sobib väga hästi karamelliseeritud sibula ja kitsejuustu kooslusega. Viimasel ajal olen tihti muretaigna sisse köömneid või ürte pannud, see lisab huvitava maitsenüansi ja anab maitsele kompleksust. Kes kitsejuustu ei fänna võib selle asendada näiteks mozzarella või tavalise juustuga.


Kogusest jätkub 4-6 inimesele
Aega kulub 30 minutit ettevalmistamiseks + 30 minutit ahjus

Vaja läheb

Põhi
3 dl jahu (2 dl rukkijahu ja 1 dl nisujahu)
150 g külma vüid, kuuubikuteks hakitunna
1 tl soola
1 spl köömneid
2 spl külma vett

Täidis

2 keskmist suvikõrvitast
2 suurt sibulat
1 tl kuivatatud tüümiani
törts valget veini panni deglaseerimiseks
2 dl kohvikoort
1 dl piima
2 suurt muna
180 g kitsejuustu (kasutasin briketti)
50 g kõva juustu, nt. parmesani
1 dl värskeid ürte- näiteks tilli ja peterselli
soola, pipart
oliivõli


Tee nii

Põhja jaoks haki külma võid jahu, soola ja köömnetega kuni tekib puru. Lisa 2 spl vett ja sega ühtlaseks taignaks. Tee taignast pall, mässi kilesse ja pane külmkappi täidise valmistamise ajaks tahenema. Kuumuta ahi 220 kraadini. Rulli taignapall lapikuks kettaks ja pane see 24 cm vormi põhja ja servadele. Torka kahvliga põhjale täkked ja küpseta 8 min.

Lõika suvikõrvits õhukesteks viiludeks. Kuumuta pannil 1 spl oliivõli ja prae suvikõrvitsaviile mõlemalt poolt umbes 2 minutit, kuni need on kuldsed ja veidi vett välja lasknud. Pane kõrvale. Kuumuta 1 spl oliivõli ja lisa hakitud sibul. Prae madalal kuumusel 10-15 minutit kuni sibul on karamelliseerunud, lisa törts valget veini, et lahustada panni külge jäänud sibulad ja maitsetsa soola ja tüümianiga. Täidise jaoks sega kokku munad, koor ja piim, maitsesta soola ja pipra ning hakitud ürtidega. Riivi parmesan ja lõika kitsejuust õhukesteks viiludeks. Pane eelküpsetatud põhjale karamelliseeritud sibul, laota peale suvikõrvitsaviilud ja vala peale täidis. Kata kitsejuustuviilude ja riivitud juustuga. Küpseta 200 kraadises ahjus umbes 25 minutit kuni täidis on hüübinud. Lõpetuseks võid veel paar minutit grillreziimil küpsetada, et juust pealt läheks kuldseks. Lase veidi vormis jahtuda ja serveeri. Maitseb hästi ka külmana. Kõrvale sobib serveerida rohelist salatit.







Sunday, 14 August 2016

Kreekapärased suvikõrvitsakotletid


Kreekapärased praetud suvikõrvitsakotletid ehk kolokithokeftedes said meie lemmikuks eelroaks Kreeka reisi ajal. Kodus järgi tehes oli tulemus peaagu sama hea. Ideaalsest retseptist on puudu vaid kuum Kreeka päike ja puhkusemelu. Tadziki sobib suvikõrvitsapätsikeste kõrvale väga hästi, tasakaalustades soolakaid kooke hapuka maitsega. Pätsikesed sarnanevad eelmisel aastal samal ajal tehtud suvikõrvitsapannkookidega, need siin on veidi toekmad ja sobivad hästi kergeks eineks. Mõlemad retseptid on väga hea lahendus suvikõrvitsauputuse leevendamise vastu.


Vaja läheb

8 dl riivitud suvikõrvitsat (umbes 3 keskmist suvikõrvitsat)
4 spl hakitud tilli
2 spl hakitud rohemünti (see sama, mida mojito sisse paned ;)
1 spl hakitud peterselli
1 spl hakitud murulauku
4 muna
3 dl jahu (vajadusel rohkem)
1/2 tl riivitud muskaatpähklit
250 g fetajuustu (või näiteks Arla Apetina valget pehmet juustu)
soola, pipart
õli, praadimiseks

Tadziki

Vaja läheb
1 tops kreeka jogurtit (380g)
1 pikk kurk, riivitud
1 küüslauguküüs, peenelt riivitud
1 spl oliivõli
1 spl sidrunimahla või valgeveini äädikat
soola ja pipart




Suvikõrvitsapätsid tee nii

Riivi suvikõrvits ja sega 1 spl soolaga. Lase 30-60 minutit seista. Pressi suvikõrvitsast vesi välja ja pane kaussi. Lisa ürdid, kergelt lahtiklopitud munad, murendatud feta, muskaatpähel, sool ja pipar. Lisa jahu ja sega läbi. Tainas peab jääma paksemapoolne, nahu hapukoor, vajadusel lisa jahu juurde. Kuumuta pannil õli ja prae keskmisel kuumusel väikeseid pätsikesi 2-3 minutit, vahepeal ümber keerates, kuni nad on kuldpruunid. Serveeri kuumana koos tadzikiga.

Tadziki tee nii

Samal ajal kui suvikõrvits soolaga seisab, riivi kurk ja sega 1 spl soolaga. Lase 15 minutit seista. Pressi kurgist vesi välja ja sega kreeka jogurti, riivitud küüslaugu, oliivõli ja sidrunimahlaga. Maitsesta soola ja pipraga. Lase umbes pool tundi külmkapis maitsestuda.





Wednesday, 10 August 2016

Tummine supp hooajaliste juurviljadega



Sellised tummised supid on väga mõnusad ja kosutavad nende päevade tarvis, kus on eelmine õhtul veidi liiga palju veini nauditud.. :) Tavaliselt teen kreemjaid püreesuppe, aga vahelduseks on selline hautise ja supi vahepealne roog väga hea. Retsepti väga täpselt järgima ei pea, supi sisse sobivad kõik hooajalised juurviljad. Peekoni võib soovi korral välja jätta, kuid see annab mõnusa suistuse maitse leemele ja lisab tummisust. Kõige suurem töö supi valmistamise juures ongi juurviljade hakkimine. Juurviljad võiks hakkida kõik ühesuuruseks, siis valmivad need ühel ajal ja on ka ilus silmale vaadata.

Supi panin kokku Itaalia minestronest ja Pranstuse soupe au pistou-st. Nende mõlema supi ühisnimetaja on värsked hooajalised juurviljad, oad, väikesed makaronid ja supile basiilikust tehtud pesto või pistou lisamine. Minestrone puhul läheb supi sisse serveerimisel pesto ja soupe au pistous pistou ehk ''prantsusepärane'' pesto mis sisaldab kõiki samu koostisosi, mis pesto (basiilik, oliivõli, röstitud seemned), välja arvatud juust ja küüslauk, teinekord lisatakse ka tomatit.


Kogusest jätkub 4-5 näljasele
Aega kulub: 15 minutit juurviljade ettevalmistamiseks ja umbes 40 minutit hautamiseks

Vaja läheb

1 spl oliivõli
120 g peekonit (kasutasin Nõo hommikupeekonit)
2 keskmist sibulat
4 küünt küüslauku
3 keskmist porgandit
1 keskmine suvikõrvits
1 baklazaan, kooritud
1 paprika
1 purk borlotti ube (sobivad ka muud oad)
100 g väiksemat pastat
1.5 l vett
4 spl kanafondi (või 2 kanapuljongi kuubikut)
1 tl kuivatatud tüümiani või paar oksa värsket
soola, pipart


Pesto

50 g basiilikulehti
25 g röstitud kõrvitsaseemneid
5 spl extra virgin oliivõli
1 küüslauguküüs
25 g peenelt riivitud parmesani või muud kõva juustu
2 spl sidrunimahla
soola, pipart

Tee nii

Haki kõik juurviljad ja peekon väikesteks kuubikuteks. Baklazaani peaks koorima, sest nahk on väga tihke ja võib jätta kibeda maitse.  Kuumuta haudepotis või paksu põhjaga potis õli ja lisa peekonikuubikud. Prae paar minutit kuni rasv on sulanud ja liha veidi karamelliseerunud. Lisa sibul ja küüslauk ja kuumuta 5-8 minutit, kuni sibul on läbipaistev. Lisa kõik ülejäänud juurviljad ja hauta umbes 20 minutit, kuni juurviljad on pehmed. Maitsesta tüümiani, soola ja pipraga.  Lisa nõrutatud ja loputatud oad, keev vesi ja puljong või fond. Kui kogu segu on keema läinud lisa ka pasta ja keeda nii kaua kuni pasta on pehme (vaata pasta pakipealt aega). Serveerimisel lisa kausitäie supile supilusikas pestot.


Samal ajal kui juurviljad hauduvad, tee valmis pesto. Lisa köögikombaini või saumiksri kannu basiilikulehed, röstitud kõrvitsaseemned ja hakitud küüslauguküüs. Töötle ühtlaseks järk-järgult oliivõli lisades. Sega juurde riivitud juust ja maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga.







Sunday, 7 August 2016

Kus tasub süüa Milosel ja Santorinil?

Romantiline kaluriküla Milosel

Lisaks Ateenale külastasin Kreekas ka veel kahte saart: Milost ja Santorinit, mis mõlemad kuuluvad Küklaatide saarestikku.
Santorini valisime  kaunite vaadete ja postkaartidelt tuntud väikeste armsate majade pärast. Nendel valgetel lubjatatud majadel on taevasinised kuppelkatused. Lisaks sellele on Santorinil ka mõnusad vulkaanilised liivarannad. Kahjuks aga ka liiga palju turiste. Üle paari päeva ei jaksa seal küll olla. Milos seevastu on veel turistide hordide poolt avastamata. Turismi arendamisega hakati seal tegelema alles 1990 aastate alguses. Turiste nägime rohkem ainult Milose nn. pealinnas Adamases, kus me ka ööbisime. Sarnaselt Santorinile on ka Milosel mõnusad rannad. Valikus on nii liivarandu kui ka kriidikivist kaljunukile tekkinud rand Sarakiniko. Neile, kes armastavad vette hüpata viimati mainitu kindlasti meeldib. See sai ka meie lemmikrannaks kogu Kreekas. Päevitamiseks Sarakiniko vast kõige mugavam pole - lamamistoole seal ei pakutud. Samas vette hüpeteks ja suplemiseks oli rand ideaalne, sest vesi läks kohe sügavaks. 


Leidsime Santorinil ja Milosel palju toredaid väikeseid tavernaid, kus toit oli autentne ja teenindus väga sõbralik ja kodune. Kodune just sellepärast, et tihti olid need perefirmad, kus terve pere, vahel isegi mitu generatsiooni oli restoranipidamisega ametis. 

Santrorinil oli veidi raskem leida kohta, mis ei oleks üleliia turistidele suunatud, kus ka kohalikke söömas näeks. Appi tuli taas internet ja TripAdvisor. Internetist otsides ''where do locals eat in Santorini'' soovitati tihti restorani Metaxi Mas. 

Tervitus Metaxi Mas-is

Metaxi Mas (‪Exo Gonia, Pyrgos 847 00, Greece) asub keset Santorini saart väikeses külakeses mäe otsas Kamari linna lähedal. Turistid siia niisama ei satu, sest selle lähedal ei ole vaatamisväärsusi ega populaarseid randu. Läksime sinna hiliseks lõunasöögiks peale läheduses asuva viinamarjaistanduse külastamist. Arvestades kellaaega oli koht ikkagi suhteliselt täis ja laua saime sisse. Õues olid kõik lauad juba kinni. Õhtusöögiks peaks ka laua broneerima, sest koht on tõesti populaarne.

Metaxi Mas’i menüü sisaldas nii mereande, liharoogi ja palju erinevaid salateid ja eelroogi. Teenindus oli väga sõrbalik ja kiire. Lauda istudes toodi meile juustu, oliive ja leivakrõbuskeid, lisaks muidugi ka kohalik naps raki. See oli Kreeka reisi jooksul ainus koht, kus oliive ja juustu snäkiks pakuti. Enamikes kohtades piirduti kuivikute ja kohaliku napsuga. 
Lõunasöögi tipphetkedeks oli grillitud halloumi, valge baklazaani hautis fetajuustuga ja grillitud kaheksajalg, mida serveeriti koos favaga (kollastest hernestest valmistatud püree). Magustoite seal menüüs polnud, aga eine lõpetuseks toodi lauda juustukook, mis oli väga maitsev ja Kreekale mitteomaselt vähemagus. See koht oli raudselt Santorini parim söögielamus ja sinna tasub minna.

Grillitud kaheksajalg favaga

Fira on kalju äärele ehitatud lubjatatud valgete väikeste majakestega kaetud Santorini ''pealinn''. Fira on saare turismikeskus ja ka põhiline ööelu nautimise linn. Kaetud rohkete baaride, restoranide ja poodidega, on Fira pungil turiste ja pikemaks kui pooleks päevaks ma sinna jääda ei tahtnud. Firast lähevad trepid alla vanasse sadamasse. Selle suhteliselt pika jalutuskäigu sai läbida ka eesli seljas. Sadamasse jala minnes pidi treppe jagama kümnete eeslitega, kes muidugi ka oma väljaheited sinna jätsid. Tänu sellele ei olnud teekond Fira linnast vanasse sadamasse just kõige mõnusam. Järgmisel korral istuksin ka ise eesli selga või võtaksin rippraudtee, sest lisaks jubedale haisule ja junnidele, olid kivid treppidel libedad ning siledate taldadega jalanõusid kandes oli laskumine raske ja lausa ohtlik. 

Peale väsitavat teekonda oli kõht juba tühjaks läinud ning otsustasime sööma minna. Esmapilgul ei olnud ükski kohvik ja tavern seal väga kutsuv, sest menüüd olid piltidega ja kelnerid väga pealetükkivad. Vanasse sadamasse toodi ka kruiisilaevade turistid ja kaldaäärsete restoranide ning poodide põhikontingent olidki just paariks tunniks Santorinile maabuvad kruiisilaeva reisijad. Mööda sadamakallast edasi jalutades leidsime õnneks ühe veidi vaiksema restorani. See jäi kaugemale turistigruppide teekonnast. Siin said oma lõunasöögi ka kohalikud kalurid. 


Palia Skala (‪Old Port, Fira 840 07, Greece) oli väike ja armas avatud köögiga tavern.  Huvi korral sai ka kokkade tööle pilgu peale heita ja neid maitsva söögi eest tänada. Teenindajateks olid omaniku tütar ja poeg. Poeg oli umbes 12-aastane priske marakratt, kes ei püüdnudki varjata, et laudade teenindamise asemel tegeleks ta hoopis millegi huvitavamaga.

Fava marineeritud viinamarjalehtedega


Toidud Palia Skalas olid väga maitsvad. Meeldejäävamateks roogadeks olid fava, mida serveeriti marineeritud viinamarjalehtedega. Keele viisid alla ka dolmad ja täidetud kalmaar. Hinnad olid Palia Skalas Santorinile mitteomaselt mõistlikud ja kahekäigulise lõunasöögi eest, mis sisaldas ka veini, maksime me 60€.

Santorinilt saime laevaga Milosele Adamase linna. Adamas on Milose suurim linn. Olime endale broneerinud Booking.com kaudu hotelli, mis asus 800 m kaugusel sadamast. Milosel veetsime kaks päeva. Seda oli liiga vähe ja sinna läheksin kindlasti tagasi.

Milost külastades peaks kindlasti katakombe vaatama minema. Need on maa-alused koopasse uuristatud ühishauad Tripiti linna lähedal. Katakombe tasub juba sellepärast vaatama minna, et maa all saab leevendust keskpäevasele põrgukuumusele.

Methismeni Politeia


Peale katakombide külastamist läksime lõunat sööma Methismeni Politeia-sse. Methismeni Politeia (Tripiti 84800, Greece) asub mäe otsas. Seda on võimatu mitte märgata katakombe külastama minnes. Lauad on paigutatud puude varju, mis päästsid ka palava päikese eest. Restorani sisse astudes tuli omanik meid tervitama ja terve lõunasöögi jooksul oli peremees väga lahke ja jutukas. Restoran pakkus Milose saarelt pärit traditsioonilisi roogi. Kreeka salat oli kohaliku juustuga. See erines fetast selle poolest, et oli kreemjam ja mahedama maitsega. Pearoogadest tellisime kiviahjus küpsetatud lamba ja veinis hautatud kuke. Mõlemad lihad olid pehmed ja sulasid suus. Ka majavein oli väga hea ja seda serveeriti vahvast plekk - kannust, mida ma ainult Milosel nägin.

Rikkalik lõunasöök Milosel































Kreeka saared jätsid mulle väga head mälestused ja ma nautisin seda puhkust täiel rinnal. Milos ja Santorini ei jää kindlasti viimasteks saarteks ning järgmisena soovin avastada ka teisi väikseid Kreeka saari. 

SaveSave
SaveSave

Sunday, 31 July 2016

Kus Ateenas süüa?


Kaheksajalad kuivavad Artemidas
Juulikuu esimesel poolel olin oma perega juba traditsiooniks saanud suvisel reisil. Sel aastal valisime külastamiseks Kreeka. Veetsime aega Santorinil, Milosel ning Ateenas ning selle lähiümbruses.
Kui tavaliselt pannakse reisile minnes paika plaan, mis vaatamisväärsusi külastatakse, siis mina planeerin, kuhu sööma minna. Minu jaoks on kõige huvitavam ja mõnusaim reisimise juures uue toidukultuuri avastamine ja tundma õppimine. Ja kuidas seda veel paremini teha, kui mitte süües!
Enne reisi uurisin, milliseid roogasid peaks erinevates kohtades kindlasti proovima, missuguseid restorane külastama. Sel aastal kasutasin esmakordselt ka TripAdvisori abi. Tänu sellele leidsin mõned varjatud pärlid Kreeka väikelinnades, millest teised reisiblogid vaikivad.

Toidukultuurist hea ülevaate saamiseks valin alati restoranid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

    seal söövad kohalikud;
    puuduvad piltidega menüüd ja ahistavad kelnerid, kes tänavalt sind juba sööma kutsuvad;
    restoran on vaiksemal tänaval või kohas, kuhu turistid tihti ei satu;
    menüü on kohalikus keeles, äärmisel juhul ka inglise keeles;
    hinnatase on mõistlik.

Mis puudutab hinnataset, siis Kreekas on väga soodne välja süüa. Nelja peale maksime keskelt läbi 60 €. Selle eest võtsime alati 4-5 eelrooga ja 3 pearooga, lisaks veini ja vett, mõnikord ka kohalikku õlut.
Toidupoes hindu vaadates tundus, et kodus söögivalmistamine võib lõppkokkuvõttestulla palju kulukam. Kohalikelt selle kohta küsides tuli välja, et enamik kreeklasi ostab oma toidu turult ja tõesti, turul oli kaup ligi poole odavam. 

Kreekas peaks kindlasti külastama mõnda kohalikku tavernat ehk kõrtsi-pubi, mis on tihti armsad väikesed pererestoranid. Kreeka toit on ideaalne jagamiseks ja seda tegime ka meie kohalikke tavasid järgides. Nii saab suurema seltskonnaga reisides palju erinevaid toite maitsta.

Road, mida Kreeka reisi ajal kindlasti proovida tahtsin, olid kreeka salat, praetud juust ehk saganaki, grillitud halloumi ja muidugi mereannid. Need kõik said ka järele proovitud. Seejuures sai praetud juustu ja salatit söödud vist küll igas kohas. Kokku sõime väljas 10 päeva jooksul14 korda! Fetajuust on kreeka toitude üks lahutamatu osa ning võib kindel olla, et hetkel on mul feta juustust küll isu täis. 

See on vaid 1/4 kõigist Kreeka salatitest mis me reisi ajal proovisime!


Lisaks avastasin reisil ka mõned uued lemmikud nagu praetud suvikõrvitsapallid, dolmad (täidetud marineeritud viinamarjalehed) ja lihapallid tomati-fetajuustukastmes, viimaseid plaanin ka kodus kindlasti järgi teha. 

Postituse lõpus jagan teiega ka mõned Ateena ja selle lähiümbruse söögikohtade soovitused, mis kindlasti vääriksid külastamist.

Saabusime Ateenasse varahommikul ja lahkusime Ateenast 10 päeva hiljem hilisõhtul. Saabudes oli meil aega 12 tundi kuni järgmise lennuni, seega otsustasime minna randa. Sõitsime  Artemidasse, mis asub 10 km ja 15 minutilise taksosõidu kaugusel lennujaamast. Rand oli päris puhas. Kui on vaja lennujaamas aega parajaks teha, tasub kindasti sinna minna. Ateena kesklinnast on aga mõnusamad rannad Vouliagmenis. Sinna tasub kindasti tervet päeva veetma minna. 
Artemidasse minek tuli spontaanselt. Selle linna jaoks polnudki mul restorani valitud. Kasutasin TripAdvisori abi. Valisime välja restrorani, mis hinnangute põhjal on parim restoran Artemidas.

Arontikoni tavern Artemidas

Arhontikon-i taverna (‪Leoforos Vravronos 12, Artemida 19016)


Restoranist sai otse rannaliivale astuda

Restoran on kõrget hinnangut väärt, sest toit oli väga hea, teenindus kiire ja sõbralik ning asukoht oli ka imelise vaatega. Sõime põhimõtteliselt mererannas, otse restoranist sai rannaliivale astuda. 
Meeldejäävaimateks roogadeks olid kindlasti mereannid. Siin sain ma selle reisi parimat täidetud kalmaari, mis oli väga hõrk, ning grillitud kaheksajalga. Eelroogadest oli parim suvikõrvitsa pätsikesed tadzikiga. 


Töidetud kalmaas tomati ja fetajuustuga

Reisi lõpus olime Ateena linnas 5 päeva. Selle aja jooksul jõudsime mitmeid söögikohti külastada. Jagan teiega neist kolme, mis kõik olid erinevates linnaosades. Nendesse kohtadesse läheks kindasti veel tagasi kui siiakanti satun.

Filema (‪Romvis 16, Athens 10562, Greece)

Parim kofta kebab Ateenas oli Filemas

Restoran asub Ateena kesklinnas ühel vaiksemal kitsal tänaval, mis on väga lähedal peamistele paksult turistidega täidetud ja poodidega sillutatud jalakäijate tänavatele ja Syntagma väljakule. Päeval on sellel kitsal tänaval kauplejad oma turukaupadega, aga peale kella 6-te panevad nad oma ärid kinni ja siis on see ideaalne koht õhtusöögi nautimiseks. Hinnad on Filemas väga normaalsed ja teenindus oli kiire ja sõbralik. Maitsesime seal nii mereande kui ka liha. Kõige meeldejäävam oli kofta kebab ja mõnusalt mahlased praetud suvikõrvitsapallid. Restoranis einestas ka palju kohalikke, nii et autentse elamuse saab sealt kindlasti!


Taverna Diomataris (‪Dimofontos 80, Athens 11851, Greece)

Perepilt Diomatarises


Ühel õhtul otsustasime, et läheme kodu lähedale välja õhtut ja veini nautima. Söömist ei olnudki plaanis, sest olime väga hilise lõuna teinud ja kõhud olid veel kõigil täis. Otsustasime Diomatarise kasuks, sest see oli meie Airbnb-le väga lähedal ja TripAdvisori järgi meie piirkonna kõige kõrgemalt hinnatud restoran. Lauad olid paigutatud restorani teisele korrusele, kus sai õhtustada vabas õhus. Tegu on pererestoraniga, kus kõik pereliikmed olid kas köögis tööl või teenindamas. Inglisekeelne menüü oli neil väga kehva ja võib arvata, et nende peamised külastajad on kohalikud. Jõudsime sinna poole kümne paiku ja olime õnnelikud, et saime veel ühe viimase vaba laua. Teenindus oli väga sõbralik ja teenindaja oli väga meeldivalt üllatunud, kui tellisime toite, mida tavaliselt turistid ei telli. Diomataris pakub kreeta kööki ja menüüs oli palju erinevaid lihatoite, salateid ja huvitavaid eelroogi, mis erineisid mujal tavernates proovitud toitudest.

Täidetud kõrvitsaõied fetajuustuga

Eelroogadest tellisime saganakit (preatud juust), salatit granaatõunaseemnetega ja Kreetalt pärit kõvajuustuga ning täidetud kõrvitsaõisi, mis said ka meie lemmikuks seal tavernas. Pearoaks võtsime hautatud kitse, mis oli tõeliselt pehme ja maitsev. 
Mavro Provato at  (‪Arrianou 31-33 | Pagkrati, Athens 11635, Greece)



Mavro Provatosse läksime pärast Kallimarmaro külastamist. Kallimarmaro ehk Panathinaikó staadion on olümpiastaadion, mis ehitati esimeste modernsete olümpiamängude jaoks 18. sajandil. Restoran on sellest 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel ja asub vaiksel tänaval kortermajade rajoonis. Kuna koht on turistide teeradadest veidi kõrval, siis einestasid seal pigem kohalikud või teadlikumad turistid. Niisama linnapeal ringi konnates sinna ei satu. Meie läksime sinna hilist lõunasööki nautima ja saime kohe endale laua. Kes aga soovib lõunaks või õhtusöögiks minna, siis on soovitav laud broneerida.


Fava
Sõime grillitud halloumit, mis oli super hea. Santorini fava (kollastest hernetest tehtud dip) ja praetud feta meega viisid lausa keele alla. Pearoogadest soovitan tellida küpsetuspaberi sees röstitud lammast ja sealfileed. Need serveeritakse koos feta juustuga. Lihatükid olid väga mahlased ja pehmed. Teenindus oli väga sõbralik ja autentne ning hinnad mõistlikud!
Ülevaate kreeka saarte - Santorini ja Milose- toitudest teen oma järgmises postituses. 

Praetud feta juust meega


Küsimus jälgijatele- Mis on teie lemmikud kreeka köögis ja mis on teie soovitused, kuhu Ateenas sööma minna?




Pinterest