|
Romantiline kaluriküla Milosel |
Lisaks
Ateenale külastasin Kreekas ka veel kahte saart: Milost ja Santorinit, mis
mõlemad kuuluvad Küklaatide saarestikku.
Santorini
valisime kaunite vaadete ja postkaartidelt tuntud väikeste armsate majade
pärast. Nendel valgetel lubjatatud majadel on taevasinised kuppelkatused. Lisaks
sellele on Santorinil ka mõnusad vulkaanilised liivarannad. Kahjuks aga ka liiga
palju turiste. Üle paari päeva ei jaksa seal küll olla. Milos seevastu on veel
turistide hordide poolt avastamata. Turismi arendamisega hakati seal tegelema
alles 1990 aastate alguses. Turiste nägime rohkem ainult Milose nn. pealinnas
Adamases, kus me ka ööbisime. Sarnaselt Santorinile on ka Milosel mõnusad
rannad. Valikus on nii liivarandu kui ka kriidikivist kaljunukile tekkinud rand
Sarakiniko. Neile, kes armastavad vette hüpata viimati mainitu kindlasti meeldib.
See sai ka meie lemmikrannaks kogu Kreekas. Päevitamiseks Sarakiniko vast kõige
mugavam pole - lamamistoole seal ei pakutud. Samas vette hüpeteks ja
suplemiseks oli rand ideaalne, sest vesi läks kohe sügavaks.
Leidsime
Santorinil ja Milosel palju toredaid väikeseid tavernaid, kus toit oli autentne
ja teenindus väga sõbralik ja kodune. Kodune just sellepärast, et tihti olid
need perefirmad, kus terve pere, vahel isegi mitu generatsiooni oli
restoranipidamisega ametis.
Santrorinil
oli veidi raskem leida kohta, mis ei oleks üleliia turistidele suunatud, kus ka
kohalikke söömas näeks. Appi tuli taas internet ja TripAdvisor. Internetist
otsides ''where do locals eat in Santorini'' soovitati tihti restorani Metaxi
Mas.
|
Tervitus Metaxi Mas-is |
Metaxi Mas (Exo
Gonia, Pyrgos 847 00, Greece) asub
keset Santorini saart väikeses külakeses mäe otsas Kamari linna lähedal. Turistid
siia niisama ei satu, sest selle lähedal ei ole vaatamisväärsusi ega
populaarseid randu. Läksime sinna hiliseks lõunasöögiks peale läheduses asuva
viinamarjaistanduse külastamist. Arvestades kellaaega oli koht ikkagi
suhteliselt täis ja laua saime sisse. Õues olid kõik lauad juba kinni.
Õhtusöögiks peaks ka laua broneerima, sest koht on tõesti populaarne.
Metaxi
Mas’i menüü sisaldas nii mereande, liharoogi ja palju erinevaid salateid ja
eelroogi. Teenindus oli väga sõrbalik ja kiire. Lauda istudes toodi meile
juustu, oliive ja leivakrõbuskeid, lisaks muidugi ka kohalik naps raki. See oli
Kreeka reisi jooksul ainus koht, kus oliive ja juustu snäkiks pakuti. Enamikes
kohtades piirduti kuivikute ja kohaliku napsuga.
Lõunasöögi
tipphetkedeks oli grillitud halloumi, valge baklazaani hautis fetajuustuga ja
grillitud kaheksajalg, mida serveeriti koos favaga (kollastest hernestest
valmistatud püree). Magustoite seal menüüs polnud, aga eine lõpetuseks toodi
lauda juustukook, mis oli väga maitsev ja Kreekale mitteomaselt vähemagus. See
koht oli raudselt Santorini parim söögielamus ja sinna tasub minna.
|
Grillitud kaheksajalg favaga |
Fira
on kalju äärele ehitatud lubjatatud valgete väikeste majakestega kaetud
Santorini ''pealinn''. Fira on saare turismikeskus ja ka põhiline ööelu
nautimise linn. Kaetud rohkete baaride, restoranide ja poodidega, on Fira
pungil turiste ja pikemaks kui pooleks päevaks ma sinna jääda ei tahtnud. Firast
lähevad trepid alla vanasse sadamasse. Selle suhteliselt pika jalutuskäigu sai läbida
ka eesli seljas. Sadamasse jala minnes pidi treppe jagama kümnete eeslitega,
kes muidugi ka oma väljaheited sinna jätsid. Tänu sellele ei olnud teekond Fira
linnast vanasse sadamasse just kõige mõnusam. Järgmisel korral istuksin ka ise
eesli selga või võtaksin rippraudtee, sest lisaks jubedale haisule ja junnidele,
olid kivid treppidel libedad ning siledate taldadega jalanõusid kandes oli
laskumine raske ja lausa ohtlik.
Peale
väsitavat teekonda oli kõht juba tühjaks läinud ning otsustasime sööma minna.
Esmapilgul ei olnud ükski kohvik ja tavern seal väga kutsuv, sest menüüd olid
piltidega ja kelnerid väga pealetükkivad. Vanasse sadamasse toodi ka
kruiisilaevade turistid ja kaldaäärsete restoranide ning poodide põhikontingent
olidki just paariks tunniks Santorinile maabuvad kruiisilaeva reisijad. Mööda
sadamakallast edasi jalutades leidsime õnneks ühe veidi vaiksema restorani. See
jäi kaugemale turistigruppide teekonnast. Siin said oma lõunasöögi ka kohalikud
kalurid.
Palia
Skala (Old Port, Fira 840 07, Greece) oli väike ja armas
avatud köögiga tavern. Huvi korral sai
ka kokkade tööle pilgu peale heita ja neid maitsva söögi eest tänada.
Teenindajateks olid omaniku tütar ja poeg. Poeg oli umbes 12-aastane priske
marakratt, kes ei püüdnudki varjata, et laudade teenindamise asemel tegeleks ta
hoopis millegi huvitavamaga.
|
Fava marineeritud viinamarjalehtedega |
Toidud
Palia Skalas olid väga maitsvad. Meeldejäävamateks roogadeks olid fava, mida
serveeriti marineeritud viinamarjalehtedega. Keele viisid alla ka dolmad
ja täidetud kalmaar. Hinnad olid Palia Skalas Santorinile mitteomaselt
mõistlikud ja kahekäigulise lõunasöögi eest, mis sisaldas ka veini, maksime me
60€.
Santorinilt
saime laevaga Milosele Adamase linna. Adamas on Milose suurim linn. Olime
endale broneerinud Booking.com kaudu hotelli, mis asus 800 m kaugusel sadamast.
Milosel veetsime kaks päeva. Seda oli liiga vähe ja sinna läheksin kindlasti
tagasi.
Milost
külastades peaks kindlasti katakombe vaatama minema. Need on maa-alused
koopasse uuristatud ühishauad Tripiti linna lähedal. Katakombe tasub juba
sellepärast vaatama minna, et maa all saab leevendust keskpäevasele
põrgukuumusele.
|
Methismeni Politeia |
Peale
katakombide külastamist läksime lõunat sööma Methismeni
Politeia-sse. Methismeni Politeia (Tripiti 84800, Greece)
asub mäe otsas. Seda on võimatu mitte märgata katakombe külastama minnes. Lauad
on paigutatud puude varju, mis päästsid ka palava päikese eest. Restorani sisse
astudes tuli omanik meid tervitama ja terve lõunasöögi jooksul oli peremees
väga lahke ja jutukas. Restoran pakkus Milose saarelt pärit traditsioonilisi
roogi. Kreeka salat oli kohaliku juustuga. See erines fetast selle poolest, et
oli kreemjam ja mahedama maitsega. Pearoogadest tellisime kiviahjus küpsetatud
lamba ja veinis hautatud kuke. Mõlemad lihad olid pehmed ja sulasid suus. Ka
majavein oli väga hea ja seda serveeriti vahvast plekk - kannust, mida ma
ainult Milosel nägin.
|
Rikkalik lõunasöök Milosel |
Kreeka saared jätsid mulle väga head mälestused ja ma nautisin seda puhkust täiel rinnal. Milos ja Santorini ei jää kindlasti viimasteks saarteks ning järgmisena soovin avastada ka teisi väikseid Kreeka saari.
SaveSave
SaveSaveLabels: kreeka, reis